Test Test Test

Mida võiks teada hoiustamisest hoiu-laenuühistutes?

26. oktoober 2016

minuraha.ee

Ajal, mil pangahoiuste intressid on pea olematud, otsitakse aina rohkem alternatiivseid võimalusi oma raha tulusamaks hoiustamiseks.

Mis on vahet, kas hoiustad raha pangas või hoiu-laenuühistus?

Nii pangad kui ka hoiu-laenuühistud pakuvad eraklientidele erinevaid hoiuseid, mille valik sõltub inimese eesmärgist. Kui tahad iga kuu teatud summa kõrvale panna, et mõne suurema ostu jaoks koguda, siis selleks sobivad säästuhoius, kasvuhoius või kogumishoius – täpne nimi, intressi suurus ja muud tingimused sõltuvad konkreetsest pangast või hoiu-laenuühistust. Juba kogunenud säästude hoidmiseks kindla perioodi jooksul, näiteks paarist kuust mitme aastani, saab kasutada tähtajalist hoiust.

Hoiu-laenuühistu pakub pangast kõrgemat intressi ja suuremat riski

  • Hoiuse avamine

Pangas hoiustamiseks peab sul olema arvelduskonto, mille avamine on reeglina tasuta. Hoiustama ei pea niisiis samas pangas, kus sa igapäevaselt arveldad, vaid võid hoiuse avada ka mõnes teises pangas.

Hoiu-laenuühistus hoiustamiseks pead astuma selle liikmeks ning tasuma sisseastumismaksu ning osamaksu. Nende suurus sõltub konkreetse hoiu-laenuühistu tingimustest.

  • Intress

Pangahoiuste intressid on tavaliselt madalamad kui hoiu-laenuühistutes. Näiteks pankade hoiuste võrdlustabelist selgub, et aastaks 1000 eurot tähtajalisele hoiusele pannes on aastaintress sõltuvalt pangast 0,01-1,25%. Vaata võrdlustabelit siit.

Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu kodulehel viidatud hoiu-laenuühistutes on aastase hoiuse intress kuni 6%. Vaata hoiu-laenuühistute kontakte siit.

  • Tulumaks

Pangahoiuse intressilt teenitud tulult ei pea maksma tulumaksu.

Hoiu-laenuühistus hoiustades tuleb intressitulult maksta tulumaksu, mille peab kinni hoiu-laenuühistu.

  • Hoiuste tagatus

Pangas on eraisikutest hoiustajate raha panga pankroti korral tagatud.

Tagatisfondi hoiuste tagamise skeemiga kuni 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta ühes pangas.

Hoiu-laenuühistutes olevatele hoiustele Tagatisfondi hoiuste tagamise skeem ei laiene.

Mille poolest pank ja hoiu-laenuühistu veel erinevad?

Pank on krediidiasutus, mille peamine tegevus on avalikkuselt hoiuseid vastu võtta ja oma arvel laene anda. Krediidiasutuse asutamiseks kehtivad ranged nõuded ning tegutsemiseks tuleb saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Eraisikute pangas olev raha – nii arvelduskontodel kui hoiustel – on panga pankroti korral riigi poolt tagatud. Vaata lähemalt Tagatisfondi kodulehelt.

Hoiu-laenuühistu on ühistuline finantseerimisasutus, mille peamine tegevus on oma liikmetele hoiuseid ja laene pakkuda. Üks erinevusi pangaga on selles, et kui pank võtab hoiuseid vastu eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringilt, siis hoiu-laenuühistu teenustest enamust saavad tarbida ainult liikmed ja kindlaks määratud on ka see, kes liikmeskonna võivad moodustada. Näiteks võib luua hoiu-laenuühistu territoriaalsel põhimõttel, kus tegevuspiirkonnaks on ühe või mitme kohaliku omavalitsuse territoorium. Samuti saab hoiu-laenuühistu moodustada kutsealasel põhimõttel – näiteks metsaomanike hoiu-laenuühistu. Tegevusluba hoiu-laenuühistu asutamiseks vaja ei ole, samuti puudub riiklik tagatisskeem hoiustajatele raha tagasi maksmiseks hoiu-laenuühistu pankroti korral.

Kui hoiu-laenuühistu pakub ka makseteenuseid, siis selleks on tal vajalik eraldi tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. Makseteenuseid võivad hoiu-laenuühistud pakkuda ka ühistu liikmeks mitteolevatele isikutele. Millised hoiu-laenuühistud omavad makseasutuse tegevusluba, saab kontrollida Finantsinspektsiooni kodulehelt.

Hoiu-laenuühistute tegevust reguleerib ennekõike hoiu-laenuühistu seadus, mis on kättesaadav Riigi Teatajas. Teavet hoiu-laenuühistute tegevuse kohta leiab Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu veebilehelt.

Mis vahet on hoiustamisel pangas või hoiu-laenuühistus?

27. juuni 2013

minuraha.ee


Mis vahet on hoiustamisel pangas või hoiu-laenuühistus?


Oma raha mõneks kuuks kuni mõneks aastaks kõrvale panemiseks ja intressitulu teenimiseks on mitu võimalust: näiteks hoiustamine pangas või hoiu-laenuühistus. Mis neil vahet on, lisaks sellele, et hoiu-laenuühistud pakuvad kõrgemat intressi, kuid hoiustajate raha pole riiklikult tagatud?

Nii kommertspangad kui ka hoiu-laenuühistud pakuvad eraklientidele erinevaid hoiuseid, mille valik sõltub inimese eesmärgist. Kui tahad iga kuu teatud summa kõrvale panna, et mõne suurema ostu jaoks koguda, siis selleks sobivad säästuhoius, kasvuhoius või kogumishoius – täpne nimi, intressi suurus ja muud tingimused sõltuvad konkreetsest pangast või hoiu-laenuühistust. Juba kogunenud säästude hoidmiseks kindla perioodi jooksul, näiteks paarist kuust mitme aastani, saab kasutada tähtajalist hoiust. Loe hoiuse liikide kohta lähemalt siit.

Hoiu-laenuühistu pakub pangast kõrgemat intressi ja suuremat riski
Hoiuse avamine.

Pangas hoiustamiseks peab sul olema arvelduskonto, mille avamine on reeglina tasuta. Hoiustama ei pea niisiis samas pangas, kus sa igapäevaselt arveldad, vaid võid hoiuse avada ka mõnes teises pangas. Hoiu-laenuühistus hoiustamiseks pead astuma selle liikmeks ning tasuma sisseastumismaksu ning osamaksu. Nende suurus sõltub konkreetse hoiu-laenuühistu tingimustest. Hoiu-laenuühistute Liidu kodulehel saab lähemalt tutvuda viie hoiu-laenuühistu tingimustega ja nende näitel ulatuvad mõlemad maksud kokku minimaalselt 30-40 euroni.


Intress.

Pangahoiuste intressid on madalamad kui hoiu-laenuühistutes. Näiteks pankade hoiuste võrdlustabelist selgub, et aastaks 1000 eurot tähtajalisele hoiusele pannes on aastaintress sõltuvalt pangast 0,36-1,8%. Vaata võrdlustabelit siit. Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu kodulehel viidatud hoiu-laenuühistutes on aastase hoiuse intress 3-6%. Vaata hoiu-laenuühistute kontakte siit.


Tulumaks.

Pangahoiuse intressilt teenitud tulult ei pea maksma tulumaksu. Hoiu-laenuühistus hoiustades tuleb intressitulult maksta 21% tulumaksu, mille peab kinni hoiu-laenuühistu.
Hoiuste tagatus.

Pangas on eraisikutest hoiustajate raha panga pankroti korral riiklikult tagatud kuni 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta ühes pangas. Hoiu-laenuühistutes olevatele hoiustele riiklik tagatisskeem ei laiene.

Loe hoiustamise kohta pangas või hoiu-laenuühistust lähemalt siit.

Mille poolest pank ja hoiu-laenuühistu veel erinevad?

Pank on krediidiasutus, mille peamine tegevus on avalikkuselt hoiuseid vastu võtta ja oma arvel laene anda. Krediidiasutuse asutamiseks kehtivad ranged nõuded ning tegutsemiseks tuleb saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Eraisikute pangas olev raha – nii arvelduskontodel kui hoiustel – on panga pankroti korral riigi poolt tagatud. Vaata lähemalt Tagatisfondi kodulehelt.

Hoiu-laenuühistu on ühistuline rahaasutus, mille peamine tegevus on oma liikmetele hoiuseid ja laene pakkuda. Üks erinevusi pangaga on selles, et kui pank võtab hoiuseid vastu eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringilt, siis hoiu-laenuühistu teenuseid saavad tarbida ainult liikmed ja kindlaks määratud on ka see, kes liikmeskonna võivad moodustada. Näiteks võib luua hoiu-laenuühistu territoriaalsel põhimõttel, kus tegevuspiirkonnaks on ühe või mitme kohaliku omavalitsuse territoorium. Samuti saab hoiu-laenuühistu moodustada kutsealasel põhimõttel – näiteks metsaomanike hoiu-laenuühistu. Tegevusluba hoiu-laenuühistu asutamiseks vaja ei ole, samuti puudub riiklik tagatisskeem hoiustajatele raha tagasi maksmiseks hoiu-laenuühistu pankroti korral.
 

Pressiteade Põllumajandusministeeriumist

Euroopa Komisjon teatas täna kriisiabimeetmetest piimandussektorile. Vene sanktsioonide mõju leevendamiseks plaanitakse rakendada eraladustamise toetust võile, lõssipulbrile ja mitmetele juustudele. Eraladustamise toetusega aitab Komisjon tasuda toodangu 3-7 kuu pikkuse laos hoidmise kulude eest. Sekkumiskokkuostu perioodi või ja lõssipulbri puhul pikendatakse aasta lõpuni.

Õigusakti eelnõud, mis annaks meile rohkem infot, lubab Euroopa Komisjon järgmise nädala teisipäevaks, mis tähendab, et praegu me täpsemalt kommenteerida veel ei oska.

Igal juhul tervitab Eesti EL ühiste kriisiabimeetmete võimalikult kiiret rakendamist, et leevendada mõjusid piimasektorile. Mullu eksportisid EL liikmesriigid Venemaale 1,5 miljardi euro väärtuses piimatooteid.

„Praeguses olukorras on tähtsam kui kunagi varem hoida seljad koos ja kasutada EL ühise põllumajanduspoliitika võimalusi,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.
 

 

Hoiatus Tallinna Hoiu-laenuühistu kohta!

Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, olles hoiu-laenuühistute esindusorganisatsioon, ning omades ülesannet seista hoiu-laenuühistute hea nime eest, peab vajalikuks välja tuua Tallinna Hoiu-laenuühistu kohta järgnevad avalikkusele teatavaks saanud asjaolud.

Esmalt anname teada, et Tallinna Hoiu-laenuühistu ei kuulu Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu.

Äriregistri andmetel on Tallinna Hoiu-laenuühistu juhatuse liige Aleksandr Kostin ühtlasi ka Placet Group OÜ osanik ja juhatuse liige. Viimane äriühing tegutseb kaubamärgi SMS Money nime all ning väljastab oma kodulehekülje ning intress.ee andmetel ligi 100% aastaintressiga kiirlaene.  Liit juhib tähelepanu veel asjaolule, et 09.05.2012 on Placet Group OÜ esitanud kaubamärgitaotluse Patendiametile kaubamärgi „Tallinna Hoiu-laenuühistu Sinu uue muretu elu algus!“  registreerimiseks (viide:http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/212BA1259F8E049DC2257A01005B8637?OpenDocument&Eesti). Seega kaubamärki ei taotle mitte tähise ärinime omanik Tallinna Hoiu-laenuühistu, vaid SMS laenuäriga tegelev äriühing. See omakorda viitab Placet Group OÜ ja Tallinna Hoiu-laenuühistu ühisele eesmärgipärasele tegevusele, kuivõrd SMS – laenufirma poolt pole võimalik kaubamärki registreerida ilma Tallinna Hoiu-laenuühistu kirjaliku nõusolekuta (Viide: Kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p 4 – õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane enne taotluse esitamise kuupäeva äriregistrisse kantud ärinimega ning vastava ettevõtja tegevusala kuulub samasse valdkonda kauba või teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada, va juhul kui on varasema õiguse omaja kirjalik nõusolek vastavalt KaMS § 10 lg 2).

Veel soovib Eesti Hoiu-laenuühistute Liit tuua välja järgnevad ajakirjanduslikud käsitlused Tallinna Hoiu-laenuühistu tegevusest:

  1. Kesknädal. Marek Jürgenson 18.08.2010 . Hoiu-laenuühistud – kas aus äri? Viide: http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15143&sess_admin=c6cc63ad5350591477d85be5ff34437a
  2. Äripäev. Hannes Sarv. 13.09.2010. Hoiuse eest priske 15%, aga see on kampaania. Viide: http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=29320&paperid=A647DE65-AB1D-45A9-8185-B77865744F09
  3. Eesti Päevaleht. Andres Reimer. 22.02.2012. Tallinna hoiu-laenuühistu raha läheb kavalalt SMS-laenudeks. Eesti Päevaleht. Andres Reimer. 22.02.2012. Tallinna hoiu-laenuühistu raha läheb kavalalt SMS-laenudeks. Viide: http://www.epl.ee/news/majandus/tallinna-hoiu-laenuuhistu-raha-laheb-kavalalt-sms-laenudeks.d?id=6395563

Eesti Hoiu-laenuühistute Liit ei saa kinnitada või ümber lükata ajakirjanduses ilmunud teavet ning ei vastuta selle teabe sisu eest. Vaatamata sellele soovib liit ajakirjanduses ilmunule tähelepanu juhtida, et Tallinna Hoiu-laenuühistu praegused ja tulevased liikmed oleksid võimalikest ohtudest teadlikud.

Ülikõrgete intressimääradega kiirlaenutegevus on nii eetilises kui moraalses plaanis ühistegeliku pangandusega kokkusobimatu. Rahvusvahelise Ühistegevusliidu (ICA – International Cooperative Allians) järgi tuginevad ühistud omaabile, omavastutusele, demokraatiale, võrdsusele, õiglusele ja solidaarsusele. Seega kannavad omaalgatuslikud ühistud ka sotsiaalset vastutust. Sellest tulenevalt ei saa hoiu-laenuühistule kunagi olla võimalik väljastada laene liigkasuvõtjalike intressimääradega või mis tahes viisil soodustada või toetada sellist tegevust. Sellise tegevuse praktiseerimine hoiu-laenuühistu nime alt on hoiu-laenuühistu põhiväärtusi riivav ning seetõttu taunitav. Eesti Hoiu-laenuühistute Liit mõistab sellise tegevuse põhimõtteliselt hukka.

28.05.2012

Eesti Hoiu-laenuühistute Liit

 

Tartu Hoiu-laenuühistu annab välja ühistulehte

Tartu Hoiu-laenuühistu, Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu ja Akadeemiline Ühistegevuse Selts annavad välja Eesti ühistegevuse ajalehte Ühistuleht. Alates 2012. aastast ilmub Ühistuleht kord kvartalis.

Tartu Hoiu-laenuühistul ja Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistul on nüüdsest ka igaesmaspäevane raadiosaade "Ühistusaade", kus ühistu juhtkond ja liikmed räägivad uutest ja huvitavatest ideedest ja kogemustest. Saade on Nõmme Raadio (Tallinnas ja Harjumaal 99,3 MHz, internetis www.nommeraadio.ee) eetris esmaspäeviti kell 14.00, kordused neljapäeviti kell 11.00 ja laupäeviti kell 16.00.

Tutvuge Ühistulehe ja Ühistusaatega aadressil:www.yhistupank.ee/info/uhistumeedia